Uudised

Hanno Tombergi uus saatesari! - Mulla viipyi viisumi Tallinnaan

Hanno Tombergi uus saatesari! - Mulla viipyi viisumi Tallinnaan

Pildil saatejuht Hanno Tomberg(paremal) ja Matti Maasikas (vasakul)

Artikkel - Hanno Tomberg

Matti Maasikas - Eesti võiks olla Euroopa Liidu eestkõneleja rahanduspoliitilistes küsimustes

Välisministeeriumi asekantsler Matti Maasikas rääkis saates "Mulla viipyi viisumi Tallinnaan", et saatega samal päeval arutati välisministeeriumis ka Süüria võimalike rünnakutega seotud küsimusi, kuna esmaspäeval saavad kokku Euroopa riikide välisministrid. Matti Maasikal tekkis side Soomega läbi Soome televisiooni 1970-ndatel ja vanemate, kes töötasid tollal Eesti Televisioonis. Ta mäletab, kuidas 2000-ndatel tähistati Soomes Kismeti reklaami 20-aastast tähtpäeva, mida ta mäletab seniajani. 1985ndal astus ta ülikooli ajalugu õppima ja sattus ülikooliajal kohe Eesti taasisesevumisele eelnenud sündmuste keerisesse - sini-must-valge väljatoomine, tutvus Mart Laariga ja Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) taasloomine.
Euroopa Liidu asjade eest vastutava tippametnikuna ütles Maasikas, et maailma ajalugu näitab, et enesestmõistetavaid asju pole olemas. "Euroopa Liit on loomulik olnud paljudele EL-i riikidele ja see arvamus sündis 2000ndate alguses, eelmise kümnendi majanduskriis aga näitas, et ka EL ei ole endastmõistetav asi," lausus Maasikas. Brexiti hääletuse järel on toetus Euroopa Liidus aga kasvanud kõigis 27 liimesriigis. Eestis ulatub toetus EL-ile praegu 77 protsendini. Euroopa Liidus pole riikide blokke, kinnitab Maasikas. Seetõttu ei saa ka Eesti kõigis küsimustes hääletada nii nagu Skandinaavia riigid, Läti või Leedu. "ELis ei ole püsivaid blokke, seda ei juhtu, et kaks riiki hääletaksid kõigis küsimustes ühtemoodi. Euroopa Liit tegutseb nii paljudes valdkondaes, et see pole võimalik," lausus Maasikas.
Maasikas ütles, et ID-kaartide turvariski avaldumine eelmisel sügisel ei mõjutanud Eesti eesistujariigi ja digitaalse Euroopa liidri mainet. Vastupidi, see tugevnes viimase poole aasta jooksul veelgi. "Eesti jaoks oluline risk jäi Euroopas peaaegu märkamata," kinnitas Maasikas. "Oleme ise kriitilisemad oma digiriigi suhtes, kuid peaksime arvestama, et paljude teiste riikide jaoks oleme suur eeskuju." Eesistumise jooksul ei saa eesistujariik esindada ainult oma huvisid ja tegeleda ainult oma teemadega, küll aga saab ta turundada ennast ja sellega sai Eesti hästi hakkama.    
"Eesistumise aasta andis meile palju rohkem tarkust juurde, kui varasemad 13 aastat ELis kokku," sõnas Maasikas. "Teame nüüd palju paremini, kuidas Euroopa Liidus otsuseid tehakse."
Rail Balticu tulevikust rääkides ütles Maasikas, et selle projekti lõplik rahastamine sõltub Euroopa Liidu järgmisest finantsperspektiivist, kus pärast Suurbritannia lahkumist on iga aasta 10 miljardit eurot vähem raha. Maasika sõnul võiks Eesti olla Euroopa Liidus eestkõneleja ka eelarve ja rahanduspoliitilistes küsimustes, kuna Eestil on Euroopa Liidu riikide väikseim välisvõlg.
Saate "Mulla viipyi viisumi Tallinnaan" kordus on täna SSS-Raadios 93,7MHz kell 12.00.

Saadet saab kuulata järgi ka podcastina SIIT